Putukateadlane: sääskede pärast muretsema ei pea

27.05.2017 11:44, Foto: Elmo Riig / Sakala

Ehkki talv oli lumevaene ja kevadist suurvett sisuliselt ei olnud, oli aprill üsna sajune, mis annab putukateadlasele alust arvata, et tuleb tavaline sääseaasta – ei midagi erakordset, kuid puudust neist tüütutest putukatest samuti ei ole.

«Sääskede pärast ei ole põhjust muretseda, nad saavad hakkama,» ütles putukateadlane ja loodusfotograaf Urmas Tartes temale tavapärasel humoorikal viisil. «Kuigi meil suurvett kui sellist ei olnud, sest lund ei olnud, siis ikkagi aprillis tuli kõvasti vihma ja seetõttu oli ka sigimispaiku piisavalt. Seega sääski jätkub ja nende pärast muretsema ei pea.»

Tartese sõnul nägi ta juba mai alguses hallasääski, kes talvituvad valmikuna. Praegu võib kohata metsasääski, keda on meil ka kõige rohkem.

«Suurt sääseuputust tänavu aga ei ole. Seda näitavad ka minu senised metsaskäigud, et on selline tavaline aasta ja ei midagi erakordset,» märkis Tartes.

Kõige sääserohkem aeg kestab tavaliselt jaaniajani. «Pärast seda jääb natuke rahulikumaks, ehkki päris ära nad siiski ei kao,» sõnas putukateadlane, et paljuski sõltub see ka ilmadest, mida on võimatu ette ennustada. Näiteks möödunud sügisel oli sääski tavapärasest rohkem, sest august oli väga vihmane.

Tartu Ülikooli zooloogia osakonna vanemteadur, putukaökoloog Tiit Teder ei ole veel sääskedega kokku puutunud. «Arvestades lumevaest talve ja et suurvett eriti ei olnud, siis oli ka vähem paiku vastsete arenguks, mistõttu sääseuputust ei ole. Juba praegu võiks neid sääski olla, aga vähemasti mina ei ole neid kusagil näinud.»

Kui praegust aega võib tema hinnangul pidada suhteliselt sääsevaeseks, siis see, kui sääserohkeks ikkagi suvi kujuneb, sõltub tema sõnul paljuski saabuvatest ilmadest, mitte möödunud talvest või kevadest. «Mida vihmasem ja soojem suvi on, seda rohkem on ka sääski,» ütles Teder, et sääskedel on eluks vaja vett ja soojust ning igasugused lombikesed on nende kasvuks ideaalsed.

Ta lisas, et sääskede rohkusest võib tihtipeale ka ekslik mulje jääda. «Näiteks kui suvel sajab palju vihma ja inimesed käivad vähem looduses, siis võib jääda mulje, et sääski on vähem. Aga kui on rannailmad ja inimesed viibivad rohkem looduses, siis võib tunduda, et sääski on palju.»

Putukaökoloog märkis, et Eestis on üle 30 liigi pistesääski ja suurem osa annab aastas vähemalt kaks-kolm põlvkonda. Paljud pistesääsed toituvad taimemahlast, suur hulk aga imevad selgroogsete loomade – lindude ja imetajate verd. Inimese naha sisse iminokka puurima võivad tulla hallasääsed, linnusääsed, soomussääsed, metsasääsed ja laulusääsed.

Pööra telefon ümber, et näha graafikut.×