Iga inimene on kogenud, et madalamate külmakraadide ja tugeva tuule korral tekib külmatunne kiiresti ja on palju tugevam kui tuuleta külma ilma korral.
Tuulekülma indeks ehk kuidas tuul võimendab miinuskraade
31. jaanuar 2014, 10:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on asjaoluga, et tugev tuul jahutab lisaks külmakraadidele väga intensiivselt nahapinda, mille tulemusena algab organismi jahtumine ehk vaegsoojumuse tekkimine juba suhteliselt väikese külma, kuid tugeva tuule mõjul, kirjutab terviseamet. Seega tuleb organismi mahajahtumise ja külmumise vältimiseks arvestada külma ja tuule koosmõju ehk tegelikult inimesele toimivaid külmakraade. Sel eesmärgil on välja töötatud nn tuule-külma indeks, mis arvestabki külma ja tuule tugevuse koosmõju inimese organismile, st kui tugev külm tegelikult organismile toimib ja milline on külmakahjustuste tekke oht.
Tuleb silmas pidada, et tuulekülma indeks ei arvesta päikesepaiste mõju - heledas päikesepaistes võib tuulekülma indeksi väärtus olla 6 - 10 kraadi väiksem.
Eriti tähtis on tuulekülma indeksit arvestada ja sellele vastavalt riietuda või üldse mitte ruumidest väljuda väga külmade ilmade korral koolide õppetöö ja eelkoolilasteasutuste tegevuse korraldamisel, samuti kaitseväes, merelaevastikus, pikkadel suusa- või jalgsimatkadel, mägimatkadel jm.
Tuulekülma indeks
EMHI – Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi koostatud tuulekülma indeks näitab, kui tugev külmakraad tegelikult katmata nahale/ kehale toimib.
